12 objekti, miks Hiiumaale tulla

Tornid siin ja tornid seal, kõikjal üle Hiiumaa. Hiiumaa on justkui seiklemiseks loodud, oleme välja valinud ja ära märkinud mõned erilisemad tornid ning erilise vaatega kohad, mida märgata Hiiumaale tulles ja saarel seigeldes.   Avastamist jagub paljudeks päevadeks ja ühe korraga ei jõua kindlasti kõiki toredaid kohti läbi käia, sestap ootamegi sind ikka ja jälle tagasi meie UNESCO MABi tunnustuse ja rahvusvahelise Green Destination TOPi 100 sihtkoha hulka valitud saarele. 

Merd mööda tulles on esimeseks maamärgiks teel Hiiumaale Rukkirahu majakas 9 ha suuruse asustamata rahu põhjakaldal. Praamiga rahust mööda sõites võib tähelepanelik vaatleja seal märgata hülgeid ning kevadel ja sügisel suuri rändlindude parvi  nagu sel ajal Hiiumaa randadel ja niitudelgi. Nüüd võid kergemalt hingata ja minna praami kohvikusse, oled teel õigele saarele (ei ole Saaremaa või Vormsi praam).

Kui aga saabud lennukiga,  tervitab sind saarele kohaselt väike ja hubane Kärdla lennujaam ning  lennujuhtimistorn. Lennukiga jõuab Tallinnast Hiiumaale kolmekümne minutiga, kiiremini kui mistahes teise maakonna keskusesse! Kärdla lennujaam pole aga mitte Kärdla keskuses, vaid mere ääres Hiiessaares ja enne ringreisile asumist on hea veidi keha kinnitada lennujaamast mõnesaja meetri kaugusel olevas Roograhu sadamas.

Kuhu seejärel minna? 

1. SUUREMÕISA LOSS 

Eesti esinduslikema barokkstiilis härrastemaja ja selle omanikega on seotud palju põnevaid lugusid ning legende. Üks selline räägib häärberi omanike vahetusest aastal 1796, kui krahv Stenbock pidi võlgade katteks loovutama oma Suuremõisa mõisavaldused parun Ungern-Sternbergile. Krahv Stenbock ei olnud sugugi valmis lahkuma ja lukustas end mõisa vasaku tiiva torni (mis ei ole tervikuna säilinud, kuid pööningul nähtav). Selleks, et endine omanik lahkuma sundida, otsustas uus peremees jonnaka krahv Stenbocki välja suitsetada ja lasi teha suure lõkke torni alumisele korrusele. Suits tõusis üles torni tippu ja kolimisele  vastu hakanud krahv Stenbock oli sunnitud välja tulema ning mõisa uuele omanikule loovutama. Lisaks sellele kuuleb-näeb haaravaid lugusid lossist ja selle elanikest kohapeal.

Loss on avatud aastaringselt ja teelistele pakub kehakinnitust pererestoran Padakonn. 

2. KÄRDLA METEORIIDIKRAATER 

Vähesed teavad, et Eesti vanim ja suurim, üle 450 miljoni aasta vana ja ca 4 km läbimõõduga maismaal asuv meteoriidikraater on Hiiumaal, paiknedes selle pealinnas ning lähikonnas. Kärdla külje all Palukülas avati hiljuti kraatri mudelväljak. Siin saab hea ettekujutuse sellest, mis juhtus, kui sadu miljoneid aastaid tagasi ca poolekilomeetrise läbimõõduga meteoriit 30 - 40 km/s kiirusega maa poole suundus. Geoloogilisi muudatusi näeb 3 m kõrgusel paepaljandil ning 140 m pikkusel ja 43 m laiusel mudelväljakul, mis on sajakordne vähendus tegelikust kraatrist. 

Kui aga on soov veelgi põhjalikumalt kivimeid uurida, võib sammud seada Paladele kivimite majja. Väikese õppemaja-muuseumi teeb eriliseks see, et erinevad kivimid on eksponeeritud mitte klaasi taga, vaid seinteks laotuna, kus neid saab käega katsuda.

3. KÄRDLA KIRIK

Kärdla kalevivabriku tööliste ja Hiiumaa parunite abiga 158 aastat tagasi valminud kirik jäi ilmasõdadest puutumata, aga 1917. aastal võeti kiriku kell maha ja valati ümber laskemoonaks. Nõukogude Venemaalt pärast Vabadussõja lõppu kirikule tagasi saadetud kell pärineb aga hoopis mõnelt vanemalt Venemaa õigeusu kirikult ning  võib praegu olla kõige vanem kirikukell Eestis, võimalik et umbes 700 aasta vanune. 

Selle sajandi alguseks juba üsna kehva seisundisse langenud  pühakoda on äsja saanud uue katuse ja seda on nii seest kui väljast restaureeritud.Tänu Enn Kunila eestvedamisele ja kogukonna annetustele on Kärdla kirik taas oma endises hiilguses,  tornist kõlab väärikas kellahüüd ja aastaringselt korraldatakse renoveeritud ning valgusküllases kirikus peale jumalateenistuste ka erinevaid kontserte.

4. TAHKUNA – MILITAARMUUSEUM JA VAHIPUTKA

Ligi viiskümmend aastat oli Hiiumaa Nõukogude Liidu välispiiriks ja rangelt valvatud piiritsooniks, mida valvas nõukogude piirivalve (1940-1992). Piiritsoonielu saab kogeda Hiiumaa Militaarmuuseumis, kuhu peab sisenema ehtsa valveputka kaudu, mis kunagi seisis Heltermaa sadamas ja kust igal saarele tulijal tuli läbi astuda. Muuseumis saab aimu nõukogudeaja kasarmumiljööst, sidevahenditest ja sõdurielust. Maja ümbritsevalt laialt õuealalt leiab põnevat militaartehnikat ja -sõidukeid, mida on võimalik lähedalt uurida ja saab soovi korral kas või sisse istuda.

Siit leiab ka killukese Hiiumaa ainukesest raudteest. Väliekspositsioon on eriti meeltmööda lastele, kellele meeldib asju oma käega katsuda ning ronida ja turnida. 

5. KÕPU TULETORN – sel aastal täitub 490 aastat tuletorni valmimisest

Kui oled roninud mööda sadu aastaid vana kivitreppi ühe maailma vanema jätkuvalt töötava tuletorni tippu, leiad end Läänemere kõrgeimast kohast, rohkem kui 100 m kõrguselt merepinnast. Sinu ees avaneb 360-kraadine vaade üle Hiiumaa metsade ja merepiiri kuni Rootsi ja Soome randadeni. 

Sellel ajaloolisel tuletornil, mis paikneb meremeestes siiani aukartust äratava ohtliku, salakavala ja kivise Hiiu madala ehk Näkimadalate veerel, on palju lugusid jutustada. Neist kuulsaimad on kindlasti Hiiumaad valitsenud ja mereröövli mainega Ungru krahvist ehk Ungern-Sternbergist, kellele tuletorn omal ajal kuulus ja kes vahel lasi selle tule ära kustutada ning eemal paikneva kivi peale uue süüdata, et väärtusliku lastiga kaubalaevu karile meelitada. Nendest põnevatest seiklustest kirjutab värvikalt Hiiumaa juurtega kirjanik Herman Sergo oma raamatutes „Randröövel” ja „Näkimadalad”.

Kui aga Hiiumaa sümboli ja kõige märgilisema torni tippu ronida pole soovi, võib vaadelda seda uhkes üksinduses kõrguvat 6000 tonni kaaluvat iludust  jalamilt ja suveperioodil nautida kehakinnitust hubases  kohvikus. 

 6. RISTNA MEREKAUBAMAJA 

Selles nn kaubamajas, mis ei ole sugugi tavapärane kaubanduskeskus, on, mida vaadata ja mille üle mõtiskleda. See on maailma ainuke kaubanduskeskus, kus kogu kraamivalik on tulnud otse merest ja kogutud Hiiumaa randadelt. Hiidlastel on ikka olnud kombeks mere ääres  “nodimas” käia.  Erinevatel aegadel võis saagiks olla välismaine Coca-Cola või šampoonipudel või terve palgikoorem. Täna kutsume seda kõike mereprügiks ja loodame, et sina pole sellesse kaubavalikusse oma panust andnud.

Kindlasti üllatud, nähes, mida kõike merel seilavatelt laevadelt ja horisondi tagant Hiiumaa randadesse on jõudnud. Siin väikeses kaubamajas on esindatud kõik levinumad kaubagrupid. Hoovi peal paiknevas peamajas, kus asub RMK Ristna külastuskeskus, saab täiendada enda loodusalaseid teadmisi, nuputada, mängunurgas mängida, meisterdada, mõnda loodusfilmi vaadata, päris viigri karva paitada või hoopis elusuuruse merekotka tiivalaotuse laiust oma kätega mõõta.

7. VANAJÕE LIIVAKANJON

Hiiumaal seigeldes ei pääse mööda lugudest ja legendidest. Üks selline räägib Vanajõe liivakanjoni sünnist. Kõik sai alguse mõisnike vahel lahvatanud veetülist. Õngu oja ääres hakkas  ülesvoolu jäävate maade omanik allavoolu paikneva vesiveski peremehelt veemaksu nõudma. Too aga keeldus maksmast, mispeale lasi kiuslik ülemjooksu mõisnik kaevata jõest otsekraavi mere poole, et vesiveski omanik ilma veeta jätta. Vanas jõesängis võib siiani näha iidset veskitammi, mis ilmselt pärineb 18. sajandist.

Vanajõe oru loodus on maaliline ja geoloogiliselt väga huvitav, see on ojaorg, milletaolist teist Hiiumaal ei leidu. Aegade jooksul on vesi uuristanud vägeva ligi 10 m kõrguse liivakanjoni, mis on kohati 50 -100 m lai ja mida tunnemegi Hiiumaa suurima kanjonina.  

Vanajõe org on kaitseala juba 1962. aastast alates ja kuulub Natura 2000 võrgustikku.  Puutumata ja ehedat loodust võib vaadelda nii väikesel piiretega kaitstud õpperajal kui ka liivavallide vahel kõrguvas ürgse ilmega iidvanas segametsas uidates. Vanajõe orgu on loodud püsielupaik väljasuremisohus olnud Euroopa naaritsale, kes on koha hästi omaks võtnud, siin edukalt kodunenud ning vahel harva ennast  matkasellidele näitab.

8. SÕRU, RANNAKÜLA MUUSEUM

Siin on Sõru Jazzi kodusadam ja Hiiumaa ainus torniga muuseum. Paiga teeb eriliseks fakt, et selles paikneb Hiiumaa võimsaim avalik binokkel. Selle 20-kordse suurendusega nõukogude piirivalve binokliga saab mõnusasti üle mere kiigata ja vaadata, mida saarlased teisel pool Soela väina õige toimetavad. Sõru muuseum on avastamist väärt.

Sõrult saab naabrite juurde Saaremaale ka praamiga - hommikul sinna ja õhtul tagasi - kui peaks olema soovi kenadele naabritele külla minna.

Sõru väikesadamas tegutsev Sõru merekool pakub suviti huvilistele sõite oma väikese jahiga.

9. KURISTE ÕIGEUSU KIRIK – TATERMAA 

Aastasadade jooksul on saarerahva huvi erinevate usundite vastu mitmel korral muutunud. Oma saarelisusest ja väiksusest hoolimata on Hiiumaal kümneid  eriilmelisi pühakodasid. 

19. sajandi lõpu poole algas Hiiumaal massiline õigeusku üleminek. Rahval oli soov osaleda jumalateenistustel, mis haarasid inimese kõiki meeli ning eristusid selle poolest, et erinevalt tolle aja luterliku kiriku kommetest ei peetud õigeusukirikus jumalateenistusi eraldi lihtrahvale ja härrasrahvale. Suurest populaarsusest ajendatuna ehitatigi Hiiumaale kolm õigeusu kirikut, millest Kuriste oma on  säilinud ja tegutseb siiani.

Maakividest ja omal ajal Riiast üle jää kohale toodud kollastest tellistest ehitatud uhke kiriku kõrvalt leiad vana koolihoone, mis on tänapäeval kohaliku kogukonna kasutuses seltsimajana, kus suviti tegutseb kogukonnakohvik. 

10. ORJAKU  SADAM JA  VEELOODIMAJA 

Orjaku sadam on kindlasti üks Hiiumaa kaunemaid ja jätkuvalt uuenev väikesadam, mis ootab nii maalt kui merelt tulijaid oma suvise kultuuriprogrammi, näituste, kaasaegse külamaja, infopunkti ja suverestoga.

Mere poolt kaitseb sadamaala uhke maakividest Hiiumaa pikim muul, mille lõpus paikneb Eestimaa kõige väiksemmuuseum - Orjaku veeloodimaja. Muuli tipus ootab külalisi aga võrratu merevaatega ”heade mõtete pink”, kus mõnus jalgu puhata, üle mere kaugustesse vaadata ja unistada. 

11. SÄÄRE TIRP JA  HIIU LEIGER 

Erilise elamuse ja kogemuse pakub Sääre tirp. Tirp on hiiu murdes tipp ja sinna saab kodida ehk ronida ka maad mööda, kuid siin pead arvestama, et kuiva jalaga selle maanina otsa jõudmine pole võimalik, sest viimane osa tipust on pikalt meres.

Legend räägib, et Suur Tõll käinud tihti oma vennapoja Leigri juures Saaremaal saunas. Tagasiteel tõstnud läänetuul aga sageli Soela väina veetaseme nii kõrgele, et Tõllul olnud vesi juba pealtpoolt põlvi. Seepeale öelnud Suur Tõll, et ta ei saa enam saunas käia, tuleb midagi ette võtta. Leiger pakkunud siis välja, et Tõll hakaku Saaremaa poolt teed ehitama, tema tuleb Hiiumaa poolt vastu. Keskel saadakse kokku. Leiger hakanudki sinna, kus praegu on Sääre tirp, kive kandma, lõpuks väsinud ära ja läinud vaatama, kuidas Tõllul läheb. Kui sinna jõudnud, näinud, et Tõll polnud veel alustanudki. Leiger vihastanud ja löönud samuti käega. 

Kassaris Sääre tirbile viiva tee ääres seisabki 3,5 meetri kõrgune pronksist Leiger ja vaatab keskendunult üle mere Saaremaa poole, õlale võetud kivil kõlguvad aga kaks mehikest, kellest üks näitab ühes, teine teises suunas. Otsusta siis ise, kas lähed edasi või tagasi või teed hoopis peatuse Hiiumaa esinduslikemas söögikohas Lest ja Lammas.  

12. TUULETORN

Hiiumaa uusim torn, moodsaim ekspositsioon ja Baltimaade kõrgeim siseronimissein on kõik ühes majas.

Tuuletorni elamuskeskuse ekspositsioon koondab endasse kogu Hiiumaa, siin saab proovile panna huumorisoone ja keeleoskuse. Margus Tabori hiiukeelsed selgitused saare elust ja katkendid menutükist  “Mamma lood” toovad kindlasti naeratuse näole. Tuuletorni tuuletuba, veealune maailm, interaktiivsed mängud, fotonurk Tahkuna majakaga,   ehedate maitsetega kohvik Ruudi  ning veel palju muudki põnevat nii väikestele kui suurtele seiklejatele ootab külastajaid.

Ja loomulikult on siin maailma kõige kõrgema lennuga kala - torni vaateplatvormil näitab see isevärki tuulehaug kätte tuule, aga võib-olla ka unistuste ja uute mõtete suuna.