Kärdla sadama naistesauna saavad tegelikult mehed ka

Sauna-aastale läheme Kärdlas vastu rõõmsa meele ja puhta seljaga. Avalikus saunas saab saunapäeva pidada igaüks. On laupäeva pärastlõuna. Kärdla on vaikne. Tänavail ei kohta hingelistki. Kus kõik on? Kütavad sauna, loomulikult. Kui mitte kodus, siis näiteks sadamas.

Üle nädala lülitavad Kärdla sadama saunanaised sisse rendisauna kerise ja teevad lahti Naistesauna uksed. Leili saab kella kolmest kella kuueni. Kui saun läheb kütte, antakse sellest sotsiaalmeedias teada ning saunauksed on avatud kõigile naistele. Hea küll, leiliruumi mahub neid korraga umbes neli, aga kolme tunni jooksul jõuab sooja naha vahele saada mitu neljaliikmelist naiskonda. Pikka pesemisjärjekorda pole vaja karta, pesuruumis on kaks dušši.

Sotsiaalne riitus

Naised saunas räägivad. Ka sadamas jätkub juttu kauemaks. Kahe leili vahel tõmmatakse rätik, või veel parem, hommikumantel, ümber, istutakse diivanil või toolil, juuakse kaasa toodud mullivett või kraanist maailma parimat Kärdla arteesiavett, ja tuntakse saunamõnu. Eesruumi aknast paistab meri. Kui taevas klaar, siis ka talvine päikeseloojang. Tuba on soe ja juttudest saab teada, kuidas teistel läheb. Kes käis Tiit Reiside bussiga Helgi Põllo giidituuril mööda Hiiumaad ja vaimustus. Kes avastas, kuidas koduses küttesüsteemis boileri nupp üles leida. Täiesti selgeks võib saada, kuidas määrata kitsemampleid ja võib juhtuda, et lähed saunast koju kannajuurikaga. Hiiu ja võru keele erinevused ja sarnasused võib naistesauna laval selgeks saada. Fotograaf võib jagada nippe, mis kuluvad pildistamisel igaühele marjaks ära. Eriti hea tunne pidi olema, kui saunalaval apelsine süüa. Loomulikult jagatakse raamatu- ning teatri- ja kinosoovitusi. Naistesauna raamatusoovitused on näiteks Erika Auliku “Viru tänav ja teised” ja minu-sarja “Minu Ukraina”. Esimene neist viib Tallinna äri- ja kultuurielu telgitagustesse enne Teist maailmasõda ning okupatsiooniaja alguses. Teine aitab mõista, mis ja miks Ukrainas tegelikult toimub. “Midagi ei ole ju Venemaal muutunud,” nendivad naised saunas ja loodavad, et Ukraina võidab. Merele vaadates on arutatud ka selle üle, kas hülged tulevad sadamasse ja kuidas neid vaadelda. Ja on istutud ka pühas vaikuses. Lihtsalt imetledes seda, kui ilus on udu mere peal.

Soojast külma

Naistesaun on kohe mere ääres ja saunariitusele saab lisada talisupluse. Sadama-rahvas seisab hea selle eest, et kolmanda ujuvkai juures oleks alati jäävaba supluskoht. Seal on pikk redel, millel oma seitse astet vähemalt. Ohutuseks köied, millest kinni hoida, ja kai peal kunstmurust vaip. Nii pole varbal liiga külm ega tallal libe. Kes sügavust pelgab, siis päris ujuma ei peagi minema. Võib ka niisama trepi neljanda-viienda astme peal üles-alla hüpata ja kere kargesse merre kasta. Karastamiseks rohkem tarvis polegi. Kogenud talisuplejad soovitavad külmaks supluseks spetsiaalsed papud jalga ning mütsi pähe panna. Kellel on, ka kindad kätte jätta. Jäsemed ja pea kardavad kehas külma kõige rohkem. Pärast suplust tuleks kai peal ruttu hommikumantel või rätik ümber tõmmata, et lihased tuulega kangeks ei külmetaks. Külmavarju saab ka oranži merepäästjate soojakusse, kus märjad riided kuivade vastu vahetada. Selleks peab enne sadamatöötaja käest koodi muretsema. Ilma selleta uks ei avane. Viimase aja meditsiiniuuringud pakuvad välja, et talisuplust oleks hea harrastada enne saunatamist – nii ei ole kehatemperatuuri kõikumine liiga suur. Aga eks igaüks otsustab ise, millal mõnus on.

Aga mehed?

Saladuskatte all võib öelda, et tegelikult polegi naistesaun ainult naistele. Sadamarahvas ütleb, et pärast kella kuut saavad ka mehed sauna tulla. Kui selline huvi meeste poolt peaks tekkima, tuleb lahkesti Liinaga ühendust võtta. Saunanaiste jaoks seal muud keerulist ei olegi, kui keris tuleb lihtsalt pikemaks ajaks sisse jätta. Samamoodi võib Liinale helistada, kui on soovi perega sauna kasutada.

Saunasadam Kärdla

Kärdla sadamas on saunu veelgi. Kasutamata ei seisa needki. Üle laupäeva köetakse osavalla tellimusel avalikuks kasutamiseks kuumaks suuremate ruumidega purjetajate saun. Tiina paneb sauna küdema, teeb õigel ajal lahti ukse, mis muidu koodi all, ja müüb pileteid. Saunatamise kord on siis vastupidi: kella ühest mehed ja poole neljast naised. Kuna sauna köetakse osavalla tellimusel, on pilet linnaelaniku jaoks soodsam (kaks-kolm eurot kord). Saunaruum on siin suurem ja mahutab kümmekond inimest lahkesti ära. Leilist saab ka täitsa õue terrassile keret jahutama minna. Tuleb aga hea seista, et uks vahepeal lukku ei läheks, siis on häda käes.

Reet Kokovkin

Sadama sauna või soojakusse riideid vahetama saab:

kui helistad ja lepid tingimustes kokku telefonil 5666 2514. 

Naistesauna pilet 7 €

Linnasauna pilet 2-3 €

NB! Oma seep ja šampoon kaasa!